Läksime Niitu kella nelja paiku. Istusime riietusruumis ja rääkisime sead juttu. Verca ja Saara jõudsid kohale ja Saara nõustus minuga teisele poole tulema. Õnnelik olin :D Panime tibu tallivahele seisma ja hakkasime puhastama. Panin sadula ja valjad ja kaitsmed ja siis higikas ja paks tekk ja hakkasime teisele poole kõndima. Mul oli kaska kaasas ja Saara tahtis seljas minna. Võttis mu kaska, õues läks selga. Muidugi ma hoidsin kinni seda tibu. Ta oli hästi rahulik ja värki, ega ta ei karda midagi. Ainult rongi selja tagant ja väga lähedalt. Panin ta natukeseks boksi, ise läksin riietusruumi ja võtsin steki ja kindad ja panin jope ära.
Kõndisin u viis min sammu, siis jõudis Merle. Rääkisin temaga pool tundi elust ja olust. ehk ma väga tahaks ikka kurtnasse võistlema minna ja värki. Ta ütles muidugi kohe ei. Siis veel tibust veits. Hakkasun traavi tegema.
Merle oli meile üles pannud ühe väikse rea.(latt-kavalett-latt-kavalett-latt) Alguses pidime traavis tulema. Tibu läks krampi ja tõmbas pea kohe üles. Tegin voldi sinna ja painutasin ning latt-kavalett tulid ilusti, siis pea jälle lakke. Teist korda tulin täisistakus, suudan rohkem säärtega sõita. Siis oli kõik korras. Teiselt poolt tulin ka. Ehk vasakust pöördest, oli veits hullem. Ma ei teagi miks, kaldus õlaga paremale ja värki. Merle tõstis kavaletid kõrgemaks ja ütles et tuleks galopis. Mina polnud veel galolppigi teinud. Üritasin teistega koos ikkgi tulla seda. Algus oli normaalne, peale ühte korda läks seis hulluks. Tibu ei saanud üldse aru mida tegema peab vm. Vahepeal tegi ühe vahepeal kaks sammu. Viimase korra sain normaalselt tuldud. Lõpetasin ära ka.
Ma tahaks ikkagi koolisõidu peale jääda selle hobusega. Tal lihtsalt pole neid Palladiumi supergeene hüppamiseks. Merle viis mu autoga koju ka. Rääkis et kui tahadki nüüd hakat ainult koolisõitu tegema, et siis pead ostma/rentima hobuse. Ja Calendula oleks parim variant. Et ta saadi väikse raha eest ja et see on ikka üks suur õnnistus et ta meil on. (minu arust ka hästi tore) :)) Siis ta küsis et kes ta seljast kukkunud on. Mul oli kohe et Heiki. Saime mõlemad naerda Heiki üle. Lihtsalt see on naljakas kui 30. a. hüppamisega tegelenud mees kukub neljase/viiese hobuse seljast lati peal alla. :D
No comments:
Post a Comment